Jap. Esialgu tundus, et ka arvuti juhe on kuskile jäänud, aga õnneks see ühes kotis siiski leidus. Aga mu elumugavast juhtmevabast hiirest on ainult see väike jubin alles, mis arvuti sees käib. Ehk siis Tartusse pidid kõigepealt minema ainult meie tüdrukud, sest seal oli neile onu juures pidźaamapidu korraldatud, aga siis hakkas nagu looma Tartut…… Continue reading Tartu. Miinus hiir.
Ma arvasin, et Riia on juba nii kodu, et reisist sinna polegi nagu midagi kirjutada, aga tegelt on ikka küll. Kasvõi näiteks sellest, kuidas me tõusime kenasti kell 4.45 hommikul (ok, mina olin öö läbi üleval, sest ma ei saaks never kl 4.45 üles), et veel kenamini kl 6.30 Ecolines bussi peale jõuda (sellele olinpiletid…… Continue reading Kodune Riia
Vahepeal läks jutt Moskva peale. Moskvast ma pole veel kirjutanud. Aga võiks. Sest üleeile tulin ma Riiast ja seal on juba nagu kodus, polekski nagu millestki kirjutada. Aga Moskva… on Moskva. Ma olin seal esimest korda elus. Ja justnimelt momentidena Moskva mulle meelde jäigi. Tärn 1 (põnev, kui sa ei oska uue arvuti klaviatuuril leida…… Continue reading Moskva momendid
