Rändom

Orgasm võib saabuda ootamatult

Ca 5 aastat tagasi sattus mu vaatevälja üks video.
SEE SIIN.
/ma juba kujutan ette, kui agaralt kõik seda nüüd klõpsima hakkavad/

Mhmh! No absoluutselt, onja?! Ja me vaidleme, kas seks on jalgpallist parem?? Ma selles vallas üldiselt ei kurda üleüldse, aga no see ordung, see puhas perfektsus, see ülim esteetiline kaif…!!
Ojaaaa, palun mulle seda veel!!!

Igastahes jaurasin pärast üsna mõnda aega, video näpus, ühe pereliikme juurest teise juurde ja kiunusin, et mul on seda ju no nii-nii-nii vaja. Seda muideks sai ka kuskilt tellida, umbes tonn seitsmesaja taala eest. Kui mõistlik oleks see aga olnud soetada selle raha eest mulle, kes esiteks ei joonistanud ja teiseks sama kindlalt, kui seda asja endale tahtis, sama kindlalt ka väitis, et mitte ühtegi osa sealt üleüldse liigutadagi ei raatsiks, et mitte seda lausa erootiliselt mõjuvat harmooniat kuidagigi ära rikkuda?

“Mida sa sellega teeks siis?” imestas meesinime.
“No vaataks. Silitaks õrnalt. Oleks õnnelik.”
“Sa võid mind ka vaadata ja õrnalt silitada. Tasuta. Ja oleksid ka õnnelik. Ja ma ka.”

Mehed, onja. Midagi nad ei mõista.

Siis kohevarsti lõi ennast aga selline periood, kus ma hakkasin joonistama ja tegin seda umbes kolm kuud järjest pea iga päev. Ja oma üllatuseks avastasin, et see tuleb mul hästi välja. Ehk siis mingisuguse põhjendatuma aluse mu vingumine endale sellega sai. Sest oma kasti ma unustanud ei olnud, oo ei!! Aga ka alusega vingumisel polnud enam mõtet, sest see minu unelmate kastike oli loodud Faber-Castelli 250-ndaks aastapäevaks ja vastavalt firma loomisaastale 1761 valmistati neid ka ainult 1761 tükki. Ja läksid need nagu soojad saiad ja selleks ajaks loomulikult kõik viimseni maha müüdud.

Tasapisi teema rahunes ja ununes. No pole olemas minu kastikest enam ei maa all ega maa peal ja ju siis pidi nii minema.

Kuni siis ühel õhtul… Mitte siin. Moskvas. Kolasime Paulaga suvaliselt mööda Moskva kaubanduskeskusi ja kuskil jooksis ta sisse kirjatarvete poodi, et vaadata, kas seal juhuslikult tema lemmikuid Ty´sid ei müüda. Lonkisin talle järgi ja siis lambist….

Pliiatsid

Klaasi taga lukus, jaa! Mitte minu kastike, jaa! Palju väiksem ja väetim, jaa! Aga no päriselt… kutsu mind friigiks, kui tahad, aga mul läksid põlved nõrgaks all. Elik kui sul oli veel siiamaani imestamist, miks sellel postitusel selline pealkiri on.

Seega, kallis Jumal või Universum või Jõuluvana või kes-mis iganes… pliis, pliis, pliis,
PLIIIIIIIIS!!!! Kas ma saaksin, palun, selle kastikese nüüd??

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.