Panda · Suhted · Tiinekas

EI TÕUKA!!!!!

Ma arvasin, et kirjutan täna, kui ilgelt sportlikuks ja tervislikuks ma olen hakanud ja mida kõike veel, aga vot ei. Üks tähtsam asi tuli vahele.

Minu 13-aastane poja viidi täna koolist kiirabiga minema, traumapunkti. Tohutu muhu ja peapõrutusega, imekombel jäi pea ise terveks. Tänase öö veedab ta haiglas tilguti ja jälgimise all ja kui saab homme välja, siis on käsk kätte antud hoida nädala lõpuni kodus väga rahulikus reźiimis.

Miks? Aga vot sellepärast, et väidetavalt üks teise klassi poiss tuli Panda juurde nokkima ja kaklema (väikeklassi poiss ehk siis erivajadustega laps), kuniks Panda teda lihtsalt kinni hoidis, et too maha rahuneks ja ei vehkleks rohkem. Selja tagant tuli teine, 8.-nda klassi poiss, kes asja nägi, tegi sõnagi vahetamata omad teistpidised järeldused ja läks omastarust väiksemat päästma. St. tõukas minu last järsult selja tagant. Otse peaga vastu kivipõrandat.

Päeval ma olin lihtsalt śokis – no ikka oled küll, kui kaks nooremat last tulevad kooliuksest välja ja üks ütleb, et emme tead, venna lükati peaga vastu põrandat ja viidi kiirabiga ära. Teine on ise hüsteerias ja ei saa sõnagi suust, sest nägi pealt ja õpetajad pidid ka tema rahustamisega vaeva nägema. Nad on mul kolmekesi väga kokkuhoidev kamp, hoolivad üksteisest ja armastavad.

Siis läks kogu aur käesoleva olukorra ja asjaolude selgitamisele.

Aga nüüd õhtul hakkan ma kurjaks saama. Sest teate, mis? See, kurat küll, ei ole isegi mitte esimene kord, kui temaga nii on juhtunud. Eelmisel aastal oli ka üks täpselt samasugune kiirabikeiss. Okei, ta on küll ka ise selline igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke ja kõigile ei pruugi tema kohati ülevoolav natuur mõnel hetkel just kõige sobivam olla, aga teate, mis veel? Kõigist maailma asjadest on just see teema meil temaga kodus kõige rohkem jutuks olnud – ära tõuka, ära vehkle, ära lahmi! Isegi naljapärast mitte! Sa ei näe ette seda kohta, kus teine tasakaalu võib kaotada ja peas ja kaelal ja tegelt ka igal pool mujal kehal on piisavalt neid kohti, et üks kõks ja ongi kõik. Sekundiga. Paremal juhul on teine surnud, halvemal juhul eluks ajaks halvatud. Ja siis on nats hilja ehmatada, et “oih, ma tegelt ei tahtnud, et nii läheks.” Täitsa tõsiselt, tiineka poja emana ma olen seda juttu talle rääkinud söögi alla ja söögi peale, oksendamiseni. Või no mida rääkida – oma tantsumaailmas (Panda on andekas ja kõrgelt tunnustatud hiphoppar ja tänavatantsija) on ta piisavalt näinud seda, et üksainus isegi ise kogemata tehtud vale liigutus ja ongi nägemist – paremal juhul mõneks ajaks, halvemal juhul päriseks.

Ja palun sulle siis! Kui mitte ise, siis talle. Nagu lihtsalt, ilma sõnagagi situatsiooni selgitamata – mina tulen ja näen ja arvan, et on nii ja trahh! sina kõigepealt peaga vastu kivipõrandat. Teine klass on 8-aastane, sealt võib tulla igast asju, 13 veel ka, aga 8. klass on 15 ja selles vanuses võiks juba nagu tiba mõistust peas olla ehk. Või siis olenemata sellest, kas on või ei ole – rääkige, rääkige, RÄÄKIGE oma lastele, et no EI TÕUKA!!!! Palun!! Ei taha mina, et minu laps tänase öö haiglas veedab (ja jumal tänatud, et ainult tänase) ja ei taha sina, et sinu laps.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.